Itaalia juhtima viinud Türgi kaitsja kirjutas ennast vutiajalukku (1)
/nginx/o/2020/01/06/12853191t1hb800.jpg)
12. juuni 2021, 12:48
Juventuse jalgpalliklubi türklasest keskkaitsja Merih Demiral kirjutas reede õhtul enda nime rasvaselt vutiajalukku. Nimelt sai temast esimene mängija, kes andnud EMile avapaugu omaväravaga.
Demirali jaoks õnnetu vahejuhtum leidis aset Türgi–Itaalia ehk EMi avamängu 53. minutil, kui ta suunas rinnaga oma võrku Domenico Berardi antud tsenderduse. Nõnda saigi temast esimene pallur, kes EMi avanud omaväravaga.
Kuna igapäevaselt teenib tagalamees leiba Juventuse ridades, pakkus tema värava Itaalia jalgpallifännidele palju lusti.
«Juventus on jätkuvalt Itaalia koondise selgroog!» säutsus üks kasutaja. Teine lisas: «Aitäh, Merih Demiral, et sul on jätkuvalt Juventus veres!»
Juve continues to be the backbone of the Italian national team
— David Amoyal (@DavidAmoyal) June 11, 2021
thank you merih demiral that’s the juventus in his blood
— Eric (@NinosGoodTimes) June 11, 2021
Kolmas leidis veelgi tabavamalt, et Demiral tahtis olla lihtsalt hea inimene ning aidata enda Juventuse tiimikaaslasi.
Demiral helping his Juventus teammates gain the lead pic.twitter.com/LSRwKF9QDt
— Vedant (@BesanGreenwood) June 11, 2021
Huvitav statistiline nope on ka see, et kuna eile löödi EMi avamängus kolm väravat, jätkani nõndaviisi statistilist jada. 16 EM-finaalturniiri avamängudes on kokku löödud 48 väravat ehk keskmiselt 3,0 mängus.
Vutiajalugu tunneb varasemast ainult üht avalahingut, kus jäänud väravad löömata. Nõnda juhtus 1968. aastal, kui vastamisi läksid Itaalia ja Nõukogude Liit. Et toona pääseski finaalturniirile ainult neli koondist, oli tegemist kohe n-ö poolfinaaliga ja vaja oli selgitada ka edasipääseja. Kuna ka normaalajale järgnenud lisaaeg väravaid ei pakkunud, selgitati finaalipääseja mündiviskega. Kulli-kirja-heide soosis itaallasi, kes krooniti viis päeva hiljem ka esimest ja seni viimast korda Euroopa meistriteks.
Ülejäänud EMi avalahingutes on väravavõrk sahisenud. Kõige uhkemalt võeti asi ette 1960. aastal ehk ajaloo esimesel Vana Maailma tšempionaadil, kui Jugoslaavia alistas tulemusega 5:4 Prantsusmaa.